Salene läbi rohelise!

by Melissa Campbell / 23 märts 2016 / No Comments

Toortoitumine, kui ülimtervislikkus

Kuidas seda defineerida?

Enim süüakse siiski toortaimetoitu, kuid toortoitumiseks võib samamoodi nimetada loomseid toite nagu toores muna, kala ja liha. Loomne toit ei ole inimesele siiski meeldiv ja seal vohavad bakterid mis pole üldse inimorganismile kasulikud.

puuvili
puuviljad

Kõik toit mida pole soojendatud üle 42kraadi. See on toit oma loomulikus olekus, kus jäävad alles kõik ensüümid, vitamiinid ja mineraalid. Mispärast on toortoit ka kõige toitaineterikkaim toit. Vähe on neid inimesi kes 100% toortoidul oleks, nii nimetatakse ka neid kes söövad 20% küpsetatud toitu ka toortoitlasteks.

Toortaimetoitlase toidunimekrija kuuluvad puu ja aedviljad, umbrohi, maitsetaimed. Kasulikud on samuti seemned, pähklid, külmutatud puuviljad ja aedviljad. Toortoitumisest on välja jäetud oad ning teraviljad, va tatar. Tänapäeval toortoitumist harrastades kasutatakse muidugi ka toidu huvitavamaks ja vaheldusrikkamaks muutmisel blendereid ja kuivateid, tehakse smuutisid, toorsuppe, toorleivakesi, krõpse, toortorte, pähklijuuste ning palju muud huvitavat ja maitsvat. Retsepte leiad siit.

Arvatakse, et toortoitumine on vanim toitumissuund ja enne kõiki teisi , see oligi inimese esmane söök, enne seda kui tuld kasutatu ning inimene elas troopilises kliimavöötmes, kus kõik viljad olid aastaringselt küpsed ja käeulatuses.  On küllalt näiteid neist kes tunnevad end paremini kui varem, vabaks saanud liigkilodest, kasvajatest või teistest tervislikest probleemidest ja parandanud oma sportlikke saavutusi. Toortoitumine on tänapäeval vägagi populaarne ja kiiresti kulgev toitumissuund.

mustikad
Inimkonnal  oli suur muutus kui tervislik toitumine levima hakkas põllumajandus, kodustati loomi, tarbiti piima ja kasvatati teravilja. Üheks enim levinud probleemiks võiks nimetada gluteeni, laktoosi ning kaseiini talumatust inimestel. Sellega seoses on paljud inimesed hakanud otsima väljapääsu. Heites pilgu ajast tagasi, sinna kus inimene sõigi vaid naturaalset ja orgaanilist mis oli talle geneetiliselt palju sobivam ning keha ja tervist toetavam. Evolutsioonilised muutused võtavad aga väga palju aega ning selleks kuluks sadu tuhandeid aastaid, enne kui meie kehad sellise toitumisega kohaneksid.

lõunasöök

Palju küsimärke tekitab meie toitumisvallas see mida me täna tarbime, toitud mis on geneetiliselt muundatud ning töödeldud nagu transrasv, valge suhkur, valge jahu, liigne sool ja piimatooted. On teada, et paljud tänased terviseprobleemid nagu allergiad, diabeet, südamehaigused ja kasvajad olid veel 100 aastat tagasi üsna vähe nähtud esinevad. Üheks terviseprobleemide põhjuseks võibki olla meie menüü, mis on viimaste aastatuhandete vältel, eriti aga viimase 100 aasta jooksul drastiliselt muutunud.

About the author:

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga